étau
- 1. Teknol. Mek.
- sin. étau à agrafes, étau à vis, étau d'établi
Altzairu forjatuzko edo urtuzko tresna finkatzailea, mahaiari lotu eta landu behar den piezari eusteko erabiltzen dena. Piezari eusteko, bi baraila ditu, bata finkoa eta bestea higikorra.